Pühajärve jooks: enamat kui kohad ja ajad

Pühajärve jooks oli meile kui peegel – see näitas nii tehtud töö tulemusi kui ka seda, mille kallal veel nokitseda. Henri Roos võitles end tugevale 7. kohale, Albert Unn läbis distantsi oma isikliku rekordiga ning Mariel Merlii Pulles kordas oma parimat aega.

Henri: "Tunne oli hea ja jooksus suutsin pingutada. See oli hea märk, et aeroobne töö on vilja kandnud. Terve juuli esimese poole tundsin, et laktaat ja pulss käivad kenasti kooskõlas. Väga rahul sellega"

Albert: "Juulikuu tõi lõpuks hea tunde uisurullil – eriti võrreldes kuu alguse filmimistega Tartus ja hiljem Prantsusmaal tehtud treeningutega. Pühajärve jooks näitas mulle, et intensiivsesse pingutustsooni minek vajab veel harjutamist. Samas suutsin joosta tõusvas tempos ja vältida ülepanemist alguses."

Font-Romeu mäestikulaager: tehnika, taastumine ja tahtejõud

Vahetult pärast jooksu suundusime Font-Romeusse, kus õhk on hõredam ja tõusud pikemad. Oleme väga rahul, et just selle koha kasuks otsustasime – ilm oli ideaalne, teed rahulikud ja treeningtingimused täpselt need, mida vajasime. Saime teha kvaliteetseid tõusulõike, pikaid Z1 kestvustreeninguid ja ka täpset tehnikatööd, kus kõrguse mõju sundis meid liigutusi veelgi ökonoomsemaks lihvima. Mäestikus tehtud töö arendab lisaks südame-veresoonkonnale ka lihaste hapnikutarbimise võimet (Lundby & Robach, 2016), mis on suusatamises ülioluline.

Mariel tunnistas, et kohanes kõrgusega kiiresti ja see andis enesekindlust:

Mariel Merlii: "Pärast USA reisi tabas mind väike haigus, mis tegi meele mõruks. Aga nüüd tunnen, et sõidan tehniliselt hästi ja mägedes liikumine on üllatavalt kerge."

Christopher Kalev rõõmustas, et sai teha oma esimesed suusaimitatsiooni intervallid pärast kevadist jalaoperatsiooni:

Christopher: "Tunnen, kuidas keha hakkab jälle koostööd tegema. Hea tunne!"

Henri koges esimestel päevadel raskust – HRV näidud langesid ja lihastunnetus oli tuhm. Kuid nagu ta ise ütleb: „See on osa protsessist.“ Sellised kogemused õpetavad koormust targalt hindama.

Grävely Fest 2025 – Fikala käekiri kruusarajal

Juulis saime osa ka Eesti esimesest kruusarattafestivalist – Grävely Fest 2025. Mart Kevin ja Jürgen panid end proovile rajal, samal ajal kui Kaspar ja Ergo panustasid korraldustiimi töösse. On äge näha, et Fikala kogukonnast on välja kasvanud midagi, mis rikastab Eesti spordikultuuri ka väljaspool suusatamist.

Treening, mis toetub teadusele

Juuli keskmes oli aeroobse töövõime kasvatamine ja tehnika lihvimine. Madala intensiivsusega treeningud (Z1-Z2) moodustasid suure osa koormusest, et tugevdada baastaset ja kiirendada taastumist. Kõrgmäestikus kombineerisime seda ka laktaadi kontrollitud intervallidega (2,5–3,0 mmol), mis aitavad parandada võimet püsida kõrge tempo juures ilma enneaegse väsimuseta (Billat, 2001). Uuringute järgi peaks üle 80% treeningutest olema allpool aeroobset läve (Seiler, 2010) – seda põhimõtet järgime ka Fikalas. Mäestik lisas sellele oma “loodusliku treeningmaski” efekti, mis tugevdab hingamis- ja vereringesüsteemi.

Uus tsükkel algamas

Augusti alguses ootab ees kergem nädal koos Eesti rullsuusatamise meistrivõistlustega. Seejärel algab uus tsükkel, kus fookusesse tulevad tehnika, kiirus ja spetsiifiline vastupidavus – kõik vajalikud sammud enne sügise võistlusperioodi. Lisaks osleme ka kuu lõpus Trollhättan Action Week'il, mis on alati suvine tippsündmus kõigile murdmaasuustajatele Skandinaavias ja mujal. 

Kutsume toetama

Et hooaja teine pool saaks täies mahus ellu viidud, vajame veel tuge. Hetkel on meie minimaalsest eelarvest puudu 10 000 € – iga panus, olgu suur või väike, aitab meie sportlastel suunda hoida ja unistustele lähemale liikuda.

👉 Toeta meid siin: www.fikala.ee/toeta

Täname, et oled meiega. Võistlusvormi ei ehitata ühe päevaga, aga koos on iga päev tugevam.

Mart Kevin Põlluste
Team Fikala eestvedaja

Kasutatud allikad:

• Billat, V. L. (2001). Lactate threshold concepts: how valid are they? Sports Medicine, 31(6), 375–402.

• Seiler, S. (2010). What is best practice for training intensity and duration distribution in endurance athletes? International Journal of Sports Physiology and Performance, 5(3), 276–291.

• Lundby, C., & Robach, P. (2016). Performance enhancement: what are the physiological limits? Physiology, 31(5), 283–293.