10 km klassika – stabiilne algus MK hooajale

Reede avapäeval olid Rukal kavas 10 km klassikadistantsid. Siin oli eesmärk lihtne: teha “oma sõit” ning saada adekvaatne pilt, kus maailma ja enda vahe täna tegelikult jookseb.

• Mariel Merlii Pulles lõpetas naiste 10 km klassika 51. kohal, kaotades võitjale 2:48,7. 

• Christopher Kalev oli meeste 10 km klassikas 54. kohal (+1:29,4).

• Henri Roos võttis samal distantsil 67. koha (+1:52,0).

Numbrid ise ei tee pealkirju, aga võrdlus eelmiste hooaegadega annab põhjust rahuloluks – eriti meeste poolel. Kaotused olid varasemast väiksemad ning sõidupilt stabiilsem.

Treeneri vaatepunktist: “Keegi ei teinud imet, aga keegi ei jooksnud ka lati alt läbi. Esimese MK-etapi kohta oli see päris hea algus – eriti kui mõelda, kui vähe me sel sügisel/talvel veel lund näinud oleme.”

Sprindipäev – kui sentimeetrid ja sajandikud hakkavad lugema

Laupäeval oli sprindipäev. Fookus oli Marielil ja Christopheril – Henri sprinti ei sõitnud, vaid keskendus distantsidele.

• Mariel Merlii lõpetas klassikasprindi kvalifikatsiooni 45. kohal, kaotust parimale 15,19 sekundit. Finaalidesse pääses 30 kiiremat, seega jäi samm esimesest ringist pisut puudu.

• Christopher Kalev lõpetas meeste sprindi kvalifikatsiooni 72. kohal (+17,21) ja samuti finaalidest väljas.

Ajad ise ei kõla muljetavaldavalt, aga kui vaadata finišisirgel ägavaid nimesid, kellega neid sekundeid jagati, on pilt kohe parem. Marieli kvalifikatsiooni aeg oli piisavalt tugev, et õigustada talviseid eesmärke – olla MK-sarjas reaalselt top30 konkurentsis. Sprindis on kõik küsimus detailides: koridorivalik, suusk, üks vale tõuge või halb taktika sõiduks. 

20 km vabastiilis ühistart – jää, müksud ja positsioonivõitlus

Pühapäeval läks maailm Rukas veel kiiremaks: 20 km vabatehnika ühisstart jäistel radadel. Siin läksid rajale Henri ja Christopher (Mariel seda sõitu ei sõitnud).

• Christopher Kalev lõpetas meeste 20 km vabastiilis ühisstardi 55. kohal, +1:58,0 võitjale.

• Henri Roos lõpetas 73. kohal, kaotades 3:07,6.

Tulemustetabel ei räägi aga kogu lugu. Jäised olud ja kõrged kiirused tegid laskumised loteriiks. Christopher tegi juba esimesel laskumisel oma “vastlaliu” – kukkus ja libises enam-vähem kogu grupi lõppu, kust tuli end uuesti ette rühkida. Henri jäi valel hetkel põhigrupis aeglasemate taha, kaotas võtmehetkel positsiooni ja isegi meeleheitlik tagaajamine enam ei päästnud. 

Treeneri sõnadega:

“Distantsidel tegime oma sõidud ära – mitte keegi ei õnnestunud kosmiliselt, aga keegi ei põrunud ka. Jäisel rajal, sellises pundis ja hooaja esimestel startidel on juba ainuüksi stabiilne sooritus väärtus omaette. Sprindi osas olid ootused suuremad ja tulemused rahulolu ei paku. Üllatav on see, et Olosega võrreldes nii mitmedki samal tasemel sõite näidanud sportlased meist märksa ees. Miks – sellele vastuse otsimine ongi nüüd minu töö. Vorm ei ole kuhugi kadunud, lihtsalt detailid vajavad timmimist.”

Albert teisel rindel – St. Moritz, Swiss Cup ja kindel signaal sprinditasemest

Samas kui ülejäänud tiim Rukas hoogu kogus, läks Albert Unn üksi sooloreisile, et ennast proovile panna ning saada häid starte. Sealne sprindirada ja tase ei olnud sugugi lõbus "treeningsõit" – kohal oli hulk Šveitsi koondislasi ja tugevaid kohalikke.

Albert võitles end kvalifikatsioonist edasi ja lõpetas päeva sprindis 5. kohaga, olles reaalselt pildis koos tulevaste MK-startijatega. Vabatehnika distantsil lisas ta sellele 10. koha, kaotust liidrile alla minuti – stabiilne ja küps sõit, mis kinnitas, et suvine töö ei ole kuhugi kadunud ning sprindipotentsiaal liigub õiges suunas.

Mida Ruka meile tegelikult ütles?

Kui tulemused korraks kõrvale jätta, siis Ruka andis meile kolm olulist kinnitust:

1. Baastase on parem kui eelmistel hooaegadel.
   Kaotused tippudele 10 km distantsil olid väiksemad ja sõidud stabiilsemad kui varasematel aastatel.

2. Distantsisõit on praegu meist tugevam kui sprint.
   Olose kontrollstartide ja Ruka distantside põhjal on näha, et aeroobne võimekus ja võime hoida korralikku tempot on heas seisus. Sprindis on selgelt olemas võimekus edasipääsuks, aga teravusest ja pisidetailidest jääb veel puudu.

3. Hooaeg algas, mitte ei lõppenud Rukas.
   Need stardid olid esimene, mitte viimane sõna. Kui kogu suvine plaan on ehitatud nii, et vorm liigub tippu hilissügisel ja talvel, siis on täiesti normaalne, et hooaja avavõistlusel on mõned käigud veel varuks.

Treeneri vaade: mida me siit edasi teeme?

Mart Kevin:

“Kindlasti olid ootused kõrgemad, eriti sprindipäeva osas – Olose Tykkikisatis olime soomlastega sisuliselt samal pulgal, Rukas olid nad mitmel puhul sammu-kaks ees. Distantsid näitasid aga, et midagi pole valesti – pigem vastupidi. Vorm ei ole kuskile kadunud, lihtsalt sprindi jaoks vajame rohkem spetsiifilist teravust, kurvide tehnikat, kiiruslikku jõudu ja natuke ka enesekindlust. Teeme korrektuurid ära ja eesmärk on, et Trondheimis oleksime juba löögiulatuses.”

Mis edasi?

Juba sel nädalavahetusel ootab ees Trondheimi MK – taas kolm võistluspäeva: sprint, suusavahetusega sõit ja 10 km vabatehnika. Seal on stardis Henri, Christopher ja Mariel Merlii.

Samal ajal jahib Albert Planicas FESA Cup etapil uusi tugevaid sõite koos CFC suusaklubiga – eesmärk on sõita vähemalt sama hästi kui St. Moritzis, ideaalis sammuke veel edasi.

Aita meil järgmine samm astuda

Et selliseid hooaja alguse lugusid oleks rohkem ja järjest tugevamas võtmes, vajab Team Fikala sel talvel ka kogukonna tuge. Meie eelarvest on praegu puudu veel natukene  – see on see osa, mis katab võistlusreiside viimased kriitilised kilomeetrid.